Mine sisu juurde

Vastupanuvõitluse päev

Allikas: Vikipeedia
Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots andis 18.09.1944 käskkirja, millega nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse
Sama käskkiri avaldati 20.09.1944 ka Riigi Teatajas, kuid sealt oli välja jäetud Johan Holbergi nimi, sest ta keeldus andmast ametivannet

Vastupanuvõitluse päev, ka Otto Tiefi valitsuse päev, on riiklik tähtpäev, mida tähistatakse 22. septembril.

Ettepaneku 22. septembri tähistamiseks riikliku tähtpäevana algatasid 2005. aastal Isamaaliit ja Res Publica.[1] Eelnõude esitamise käigus Riigikogule sai algsest Otto Tiefi valitsuse mälestuspäevast Vastupanuvõitluse päev.[2] Päeva tähistati esimest korda ametlikult 2007. aastal.

22. septembrit ei valitud vastupanuvõitluse päevaks juhuslikult. Sellel päeval mälestatakse neid inimesi, kes kahe okupatsiooni vahelisel ajal interregnumit ära kasutades püüdsid taastada Eesti riiklikku iseseisvust.

18. septembril 1944, kui Saksa okupatsiooniväed olid Eestist lahkumas, nimetas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Jüri Uluots kehtiva põhiseaduse alusel ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi äsjaloodud valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva: 22. septembril okupeerisid Eesti pealinna Nõukogude Liidu väed. Vaid mõni tund enne seda, kui Punaarmee väeüksused Tallinna jõudsid, lahkusid pealinnast viimased valitsusliikmed.

Otto Tief ja tema valitsuse ministrid teadsid, et neid võib oodata niihästi Gestapo kui ka NKVD vangikong. Usk Eesti vabadusse ja sellesse, et eestlased väärivad paremat tulevikku kui võõrvõimu okupatsioon, andis julgust. Kuigi enamikule neist ei jäänud repressioonid tulemata, on elu näidanud, et nende usk ei olnud asjatu.

Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse igal aastal akadeemiliste organisatsioonide lipuvalvete ja pärgade asetamisega Vabadussõja võidusamba jalamile ja üliõpilaskorporatsioonide Leola ja Rotalia poolt ellukutsutud traditsioonilise üliõpilasseltside ja -korporatsioonide koosviibimisega Vabaduse väljakul. Peetakse kõnesid ja meenutatakse viimast vastupanu enne Nõukogude vägede saabumist pealinna. Päeva peakorraldajad on Eesti Korporatsioonide Liit ja Eesti Memento Liit.

Põhiliselt venekeelse elanikkonna esindajad on 22. septembrit tähistanud Tallinna vabastamise päevana, sest NSV Liit ja tema õigusjärglane Venemaa Föderatsioon on alati püüdnud 22. septembrit 1944 näidata Eesti pealinna vabastamisena. Tegelikult asendus üks okupatsioon vaid teisega.

Vastupanuvõitlus ja Otto Tiefi valitsus

[muuda | muuda lähteteksti]

Rääkides Eesti võimalikest välispoliitilistest valikutest Teise maailmasõja eel leitakse tihti, et neid oli kaks – kas Nõukogude Liit või Saksamaa. Mõlemad tähendasid iseseisvuse kaotust ja ulatuslikke repressioone. Kuid leidus ka kolmas, pigem idealistlik kui realistlik tee, mis nägi ette iseseisvuse taastamist demokraatlikele lääneriikidele toetudes. Esimesed, kes avalikult kolmanda tee valisid, olid Eesti diplomaadid välismaal, kes 1940. aasta suvel ei tunnustanud riigi okupeerimist ja annekteerimist NSV Liidu poolt. Nad jäid paigale oma asukohamaadele ja hakkasid aktiivselt ajama lääne demokraatiatele suunatud poliitikat.

Esialgu perspektiivituna tundunud tegevus muutus lootustandvamaks aasta hiljem, kui 14. augustil 1941 kirjutasid Ameerika Ühendriikide president Franklin D. Roosevelt ja Suurbritannia peaminister Winston Churchill alla Atlandi hartale ning septembris ühines samade põhimõtetega ka Nõukogude Liit. Nimelt deklareeriti hartas, et pärast Saksamaaga peetava sõja võidukat lõppu ei soovita mingeid territoriaalseid muutusi, mis ei oleks kooskõlas asjasse puutuvate rahvaste vabalt väljendatud tahtega. Niisiis tundus, et Eesti Vabariigi taastamine pärast sõja lõppu on võimalik. Atlandi harta teksti levitati salaja ka Saksamaa okupeeritud Eestis.

Samadel alustel toimus ka eestlaste vastupanu okupeeritud Eestis. Koguti andmeid Eestis viibivate Saksa üksuste kohta ja edastati need Rootsis viibivatele Eesti diplomaatidele, kes andsid luureandmed edasi lääneliitlaste esindajatele. Sealt jõudsid need omakorda ka Nõukogude Liidu vastavate organite käsutusse. See ja muu saksavastane tegevus tõi kaasa vastuaktsioonid Saksa julgeolekuteenistuste poolt.

Reaalseid samme iseseisvuse taastamiseks sai astuma hakata siiski alles 1944. aastal, kui tekkis lootus Saksa okupatsiooni peatsele lõpule. Veebruaris loodi sel eesmärgil Eesti Vabariigi Rahvuskomitee. Paraku olid saksa julgeolekuorganid oma valvsuse säilitanud ning ainuüksi aprillis 1944 arreteeriti ligi 500 Rahvuskomiteega seotud inimest süüdistatuna spionaažis Suurbritannia kasuks. Saksa võimude vastuseisu ja repressioonide tõttu tehti otsustav samm alles 18. septembril, kui Saksa okupatsiooniväed olid lahkumas. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas sai sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva. 22. septembril tungisid Eesti pealinna Nõukogude väed ja asendasid Eesti lipu punalipuga. Saksa vägesid sel ajal enam linnas ei olnud ja vastupanu osutasid peamiselt vähesed Soomest naasnud Eesti vabatahtlikud. Nõukogude repressiivorganid pidasid Tiefi valitsust eriti ohtlikuks ning oktoobris-novembris 1944 õnnestus enamik ministreid arreteerida.

Nagu teada, täitis Nõukogude Liit Atlandi harta sätteid vaid valikuliselt. Võeti küll vastu tohututes kogustes lääneriikide sõjalist abi, kuid igasuguseid demokraatiailminguid, rääkimata anastatud rahvaste enesemääramisõigusest, peeti režiimile ohtlikeks. Kuna rahvusvahelise õiguse seisukohast oli Otto Tiefi valitsuse legitiimsust raske rünnata, eelistati sellest järgnenud aastakümnetel üldiselt vaikida.

Viimasel kahekümnel aastal on hakatud Otto Tiefi ja tema kaaslaste tegevusele ajaloolaste poolt suuremat tähelepanu pöörama. Riikliku tähtpäevana tähistatakse 22. septembrit kui vastupanuvõitluse päeva alates 2007. aastast.[3]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Valitsus ei toetanud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmist. Valitsuse kommunikatsioonibüroo, 22.12.2005". Originaali arhiivikoopia seisuga 7.04.2014. Vaadatud 5.04.2014.
  2. ↑ X RIIGIKOGU STENOGRAMM. VI ISTUNGJÄRK. Teisipäev, 15. november 2005. Urmas Reinsalu selgitus.
  3. ↑ Taustamaterjalid: vastupanuvõitluse päev 22. septembril valitsus.ee (vaadatud 5.04.2014)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]

Fotod tähistamisest

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vastupanuvõitluse_päev&oldid=6742380"